Võimalik, et majandustsükkel on hoolimata korduvatest katsetest seda surnuks kuulutada, siiski endiselt jõus. Laiemalt usutakse USA’s (kus on levinum monetarism ja keinesism) vajadusse esimeses järjekorras võidelda nõudluse vähenemisega, mis peaks olema saavutatav madalamate intresside toel aset leidva julgema tarbimisega. Hoides selliselt 2/3 Ameerika GDP’st moodustava eratarbimist endiselt hoos ollakse optimistlikud Fed’i intressilõigete ja maksude alandamise toel majanduskasvu taastumise suhtes.
Kui õigus on majandusteaduse Austria koolkonnal on majandussurutis eelkõige loomulik periood, kus korrigeeritakse kiire kasvutsükli käigus loodud üleliigseid tootmisvõimsusi ja varusid, koos sellega ka põhjendamatult kõrgeid varade hindu. Kuna suur osa viimaste aastate “ebanormaalsest” USA majanduskasvust põhineb suurel laenamisel, siis nähakse praeguses rahapakkumise suurendamises katset haigust ravida selle ühe põhjustajaga ja ollakse väga skeptiline sellise protsessi jätkusuutlikuses.
Võimalik, et õigus on nii ühel kui teisel poolel. Majanduskasv võib taastuda, kuid optimistide loodetust aeglasemalt ja/või väiksemas ulatuses. Erinevate sektorite kaupa toimub pidevalt korrektsioone, mis neisse kogunenud liigse õhu välja lasevad. Kui sellised kokkutõmbed on pikema aja peale hajutatud, välditakse tarbijate usalduse ja tarbimise katastroofilist langust. Majanduskasv võib jääda loodetust pikemaks ajaks võnkuma 0-taseme ümber, kuid midagi vapustavalt negatiivset aset ei leia.
Mullid on lõhkenud, kuid see pole saanud takistuseks uute tekkimisele. Turuosalistel on kasutada rohkelt andmeid varasemate lõhkemisele järgnenud valudest ja nendega võitlemisel astutud eksisammudest. USA Föderaalreservi eesmärk on selgelt selliste valude leevendamine ja majanduskasvu võimalikult kiire taastamine. Kuna seni on pärast mullide lõhkemist pärast mõningast viitaega jälle aktsiaturu kasv taastunud, saab (loodetavasti) taastuva majanduskasvu lootusele rajada ka oma praeguse investeerimisstrateegia. Loodetakse osta odavalt, kuna majandus on suhteliselt kehvas seisus ja müüa kallilt siis, kui Fed on oma tööga hakkama saanud.
See lootus on rajatud pigem usule ja pole üheselt põhjendatav teadmistega. Piisab vaid vaadata Jaapani aktsiaturgu ja me näeme, et aktsiaindeksid on hoolimata suurtest võngetest taas viimase 10 aasta madalaimatel tasemetel. Ka BOJ on sarnaselt Fed’iga kõvasti võidelnud viimased 10 aastat selle nimel, et majandus (ja sellega koos ka aktsiaindeksid) taas kosuks. Et see nii ei ole läinud, tekitab vähemalt mul küsimuse aktsiate hinna, eriti pimesi suuremate ettevõtete indeksitesse investeerimise ja selle vääramatu pikaajalise tõusu mantra korrutamise mõttekuses.
Aktsiaturul on alati püüe majanduses toimuvaid sündmusi ette ennustada. Russel 3000 indeks, mis esindab ca 98% Ameerika ettevõtete turukapitalisatsioonist, on selle aasta algusest kukkunud 4.8%, Russel 2000, mis esindab selle indeksi 2000 väiksema turuväärtusega ettevõtet on samas tõusnud 5.4%. Vaadeldes neisse indeksitesse kuuluvaid ettevõtteid arvuliselt ilmneb veel selgemalt järgmine protsess: suurem osa USA aktsiatest tõusevad! Tõusjatest enam langejaid on blue chip ja tehnoloogiasektori osas, mis ongi negatiivselt mõjutanud S&P (-5.3%) ja NASDAQ (-10.7%) indeksit. Seega jätkub liigse vohamise jätkuv likvideerumine ka aktsiaturul. Viimastel aastatel ajaloolistest keskmistest suureks kärisenud vahe väikse ja suure turuväärtusega ettevõtete aktsiate üldises hinnatasemes on hakanud taas vähenema.
Kui me aktsiaturu sellisest käitumisest üldse välja lugeda mingi vihje USA majanduses lähema poole aasta (millist horisonti turg on ajalooliselt tavaliselt järginud) jooksul aset leidvate sündmuste suhtes, siis võiks see vihje olla midagi sellist: liigne optimism ja vähene vaev saab karistatud, kannatlikkus ning mõõdukalt positiivsed ootused saavad tasutud.
Kristjan Hänni