Spekulatiivsus USA aktsiaanalüüsides ja fondihalduses
USA analüütikute reitinguid tuleb käsitleda ettevaatlikult. 2/3 analüütikute poolt antavatest hinnangutest on kas “OSTA” või “TUGEV OSTA”. Ülejäänud ettevõtted saavad soovituseks reeglina “HOIA” ja kõigest 1%(!?) saab soovituseks “MÜÜ”. Põhjuseks selliseks vildakaks jaotuseks on väga lihtsad: (1) tihti on analüütiku tööandjal vaja hoida head suhet vaadeldava ettevõttega muude koostööprojektide nimel ja negatiivne arvamus tihedas konkurentsis teiste investeerimispankurite vahel tähendaks kliendi kaotamist, (2) analüütikud võitlevad oma koha eest päikese all teiste sektorite analüütikutega ja soovivad eelkõike positiivset tähelepanu endale/enda poolt kaetavatele ettevõtetele, (3) nõuannete devalveerumine: praeguseks teavad kõik, peale kõige piiratumate (nn “jaeklient” panganduses), et “kood” on nihkes ja analüütiku tegelikku hinnangut tuleb tavaliselt vaadelda kraadi võrra avaldatust nõrgemana. Kirjutatakse “HOIA”, loe “MÜÜ” jne. Muuseas teatud määral kehtib selline praktika ka Eestis, kus näiteks Harju Elekter on PKC aktsia hinnalanguse tõttu juba pigem “HOIA”, kuid sai hiljuti Ühispangalt endiselt ostusoovituse.
Eriti spekulatiivseks muutuvad hinnangud ettevõtetele, mis on uutes ja kiire kasvuga valdkondades. Tarvitseb algusjärgus oleval sektoril vaid “uue paradigma” lootus välja käia, kui analüütikud kaotavad igasuguse südametunnistuse ja asuvad põhjendama järjest utoopilisemaid tulevasi käibeid ja kasumeid (näiteks dotcom või linux-maania lähiminevikust, fiber optics, data storage ja biotech on osaliselt mullistumas praegu). 0-st alustanud ettevõtte puhul pole kohati probleem näidata sadadesse protsentidesse ulatuvaid kasvunumbreid mitmete järgnevate kvartalite jooksul. Analüütikute paraja varuga seatud konsensushinnanguid lüüakse pika puuga ja järgneb aktsia hinnasihtide usin kergitamine. Aga seda ainult seni, kui reaalne maailm mõned kvartalid hiljem oma karmid korrektiivid kasvuootustesse teeb. Ja siis võib selline üleshaibitud sektor kaotada lühikese ajaga suurema osa oma summaarsest turukapitalisatsioonist.
Kas poleks siis lihtne teenida “uuted liidrite” varem või hiljem toimuvalt rolling correction?ilt lühikese positsiooniga? Jah, kuid ajastamine ei ole lihtsate killast. Aktsia, mis kaupleb utoopilise hinnaga, võib sama lihtsalt oma hinnas kahekordistuda. Aktiivne lühikeseks müük võib antud aktsiates pikkadele fondihalduritele anda võimsa relva aktsia hinna tõstmiseks veelgi kõrgemale. Kontrollides suurt osa ettevõtte aktsiate free float?ist, saavad nad karud panna olukorda, kus need on sunnitud oma lühikest positsioonide katmiseks piiratud pakkumisega turult kiiresti aktsiaid ostma ja sellega aktsia hinda tõstma. Hinna tõus toob turule ostma järjest enam hädas karusid ja shortsqueeeeese!!! ongi aset leidnud, hind 25% üles aetud, hulk mo-mo tegelasi (vaid aktsia hinna momentumi jälgijad – kui aktsia liigub kiiresti üles, siis edasist tõusu oodates pikkade ja kiiresti alla liikuval turul lühikeste positsioonidega) kohale meelitatud ja aktsia võib ilma mingi uudise toeta veel kümneid protsente päevas kallineda.
Viimane aasta on USA’s toonud kaasa mitme tuntud pikaajalise väärtuse kasvule orienteeritud investeerimisstiiliga fondihalduri taandumise. Nende viimaste aastate tulemused kahvatuvad paljude agressiivsemate ja spekulatiivsemate fondihaldurite tootluste ees. Karm konkurents toimub ka fondihalduses, kus fondidesse investeerijate horisondid on muutunud lühemaks, kui nad seda isegi tunnistavad ja loodetav suurem tulu on uinutanud ettevaatuse kaasneva suurema riski suhtes.
Fondide muutumine spekulatiivsemaks ja nendesse investorite investeerimishorisondi lühenemine muudab minu jaoks USA (peamiselt NASDAQ) aktsiaturu endiselt haavatavaks. Tegelik investorite riskitaluvus on selgumisel just praegu, kui US investor on mõrult vaatamas oma viimaste kuude tehnoloogiainvesteeringute tulemusi fondiraportide näol. Kui investor lõpuks enam ei talu seda, mida ta näeb ja otsustab, et ta on lühemaajalisem investor, kui ta ise varem arvas, seisab ees TMT’s ülekaalutud fondide osakute tagasimüük ja NASDAQ’il saab olema raskusi 3000 punktist ülevalpool püsimisega.
Kristjan Hänni
Portfellihaldur